Soovitused lisatoiduga alustamiseks

• Alusta ühest toiduainest ja anna mõned päevad aega harjuda, enne kui võtad järgmise. Edaspidi võid kõiki neid toiduaineid, millega laps on harjunud, omavahel kokku segada.
• Laps peaks olema terve, kui alustad lisatoiduga, ja söögikord võiks olla ennelõunasel ajal.
• Kogused algavad iga uue toiduaine puhul ühest teelusikatäiest esimesel päeval ning suurenevad tasapisi vastavalt lapse isule – laps tunneb ise oma vajadusi ja ei jäta ennast nälga.
• Koos lisatoiduga paku lapsele ka juua. Parim jook on vesi, harjuta last tassist jooma – lutipudelist on hiljem väga raske vabaneda.
• Kui laps on rahutu või kõht lahti, jäta ajutiselt ära kogu lisatoit ja oota paar päeva, kuni ta tunneb end jälle hästi. Sel ajal anna ainult rinnapiima.
• Esimesel eluaastal ära kasuta imikutoitudes soola, suhkrut ega vürtse.
• Harjuta last lusikaga sööma ja anna lapsele teine lusikas, et ta saaks ka ise katsetada.

Millal hakata lisatoitu andma?

• Alates 4-6 kuu vanusest: juurviljapüree: kõrvits, suvikõrvits, porgand, pastinaak, kartul, baklažaan, lillkapsas, spargelkapsas, maapirn.

Ühe toorainega alustamine on oluline, et laps tajuks erinevaid maitseid ja seedimisel oleks aega harjud ühe koostisosaga. See teeb ka tulevikus tavatoidule ülemineku lihtsamaks, sest lapsele on erinevad maitsed tuttavad.

Kui laps köögiviljaga harjunud, alles siis võib juurde anda puuvilja- ja marjapüreed, soovitatavalt sel ajal kui tehakse tutvust pudruga (õun, pirn, mustikas, punane sõstar, vaarikas, pohl, ploom, kirss).

• Alates 6 kuu vanusest: liha (lamba-, looma-, küüliku-, sea-, kalkuni- ja kanaliha) ja puder (nisu, rukis, oder, kaer, tatar, mais, hirss, riis, aga ka jaanikaun, kinoa, spelta), pirni-maasikapüree kuubikud, uba, munakollane, kala

• Alates 8. elukuust: peet, kaalikas, juurseller.
• Alates 9. elukuust: maks, hapendatud piimatooted – jogurt, keefir, hapukoor, kohupiim, kodujuust, juust – ja juurviljad – naeris, spinat. 
• Alates 12. elukuust: munavalge ja piimatooted (rõõsk koor, piim). Pea meeles, et piim ja mahl (morss) on toit mitte jook. Parim jook lapsele on vesi.

Ära karda anda lapsele laktoosi ja gluteeni sisaldavaid toite – jälgi lihtsalt peale andmist, kas tekivad mingid vaevused. Teravilju anna üks korraga – näiteks alustada kaerast ning tarbida seda ühte 5-7 päeva enne kui võtad uue teravilja. Liiga kiire toiduainete vahetamine menüüs ei anna õiget ülevaadet, mis sobib lapsele, mis mitte ning ei tekita harjumust selles toidu söömise suhtes. Alustada alati väikestest kogustes (lusikaotsatäis) ning suurenda vähehaaval kogust. Täpselt nagu iga teise uue maitse ja /või toorainega.

Esialgu tee püree vedelam, vajadusel lisa keedetud vett või rinnapiima. Parem on köögivilja aurutada või keeta vähese vedelikuga. Ka puder tee vedel ja võid kasutada selleks alguses täisterajahu või helbeid. Võid ka jahvatada helbed väiksemaks või peenestada putru saumikseriga. Nii püreele kui ka pudrule lisa veidi rafineerimata taimeõli või võid, sest lapsel on vaja ka taimseid ja loomseid rasvu ja see tõstab ka toidu toiteväärtust. Umbes 9kuusele lapsele võib pudrule lisada ka natuke lehmapiima. Nii või, õli kui ka liha lisatakse püreele vahetult enne lapsele andmist.

Liha, maks, kala

Väikelaps peaks kindlasti sööma liha, sest saab sealt selliseid vajalikke aineid (näiteks valk, aminohapped, raud), mida taimetoidust piisavalt ei saa. Kindlasti tuleb jälgida, et liha oleks kvaliteetne ja värske. Alati eelista lapsele maheliha – see ei sisalda antibiootikumide ega taimekaitsevahendite jääke. Liha peaks olema noorlooma oma – eriti tähtis on see maksa puhul, sest maksas ladestuvad kõik mürgid. Noorel mahedalt vabapidamisel kasvanud loomal on maks kõige puhtam. Samas  sisaldab maks palju rauda, samuti B-vitamiine, D-vitamiini ning rohkelt A-vitamiini. A-vitamiini kõrge sisalduse tõttu ei ole soovitav seda süüa iga päev, vaid umbes lusikatäis nädalas.

Kala puhul kasuta püree tegemisel kohalikust kalakasvatusest või puhtast siseveekogust püütud kala. Läänemeri on liiga saastunud, seepärast ei sobi merest püütud kala. Imporditud jahutatud kala võib olla töödeldud säilitusainetega.

Loomset toitu anna iga päev vähemalt ühel toidukorral. Mõnel päeval nädalas asenda liha kas kala, maksa või munakollasega, sega need näiteks juurviljapüree hulka. Hiljem võid köögivilja-lihapüreele lisada ka peenemaks tehtud kruupi või toortatart, see harjutab last tükilisema konsistentsiga. Vorstid ja muud töödeldud lihatooted pole lapsele sobiv toit. Samuti ei asenda punast liha (veise) kana- ega kalaliha. Kõik nad on olulised ning toidulaud tuleb hoida võimalikult mitmekesine.

Eelista kohalikku ja mahedat

Kuna esimene eluaasta on lapsele erakordselt kiire kasvu ja arengu periood, siis on väga tähtis, et toit oleks väga puhas, mitmekesine ning täisväärtuslik. Eelista kindlasti mahedalt kasvatatud ja kohalikku toorainet. Kohalik toit imendub paremini kui tuhandete kilomeetrite kauguselt toodud, sest see on pärit keskkonnast, millega meie keha on inimpõlvede jooksul harjunud. Lisaks on Eesti loodus võrreldes muu maailmaga väga puhas. Kui ise ei jõua kõiki püreesid valmistada, siis eelista kindlasti eestimaiseid tooteid.

Külmutamine on parim viis toidu säilitamiseks

Külmutamine on parim viis toidu säilitamiseks. Juur- ja puuvilju keldris hoides kaotavad nad oluliselt rohkem oma väärtusest kui sügavkülmas. Külmutatuna seisab toit kuni kaks aastat ja see annab võimaluse tarbida kohalikke aiasaadusi kogu aasta vältel. Kui püree külmutada kuubikutena, saab valida täpselt nii suure portsjoni, kui laps korraga ära sööb. Lisaks saab erinevaid külmutatud püreesid nii omavahel segada kui ka lisada teistele söökidele, et laps saaks oma päevase liha- või juurviljavajaduse kaetud. Näiteks võib lisada kõrvitsa– ja lambalihapüreed riisile või toortatrale – nii saad tükilise toidu lapsele, kel juba hambad suus on. 

Samuti võib lisada näiteks porgandikuubiku kas pastale või kodusele kastmele. Pirni-, õuna või õuna-mustikapüree kuubik on suurepärane lisand hommikupudrule – see jahutab pudru maha ja on samas moosi eest.