Annika kogemuslugu koos kommentaaridega Eesti Maaülikooli doktorandilt Kristi Kernerilt.
Lapsed ja suhkur või glükoosi-fruktoosisiirup?
Antud jutt on kirjutatud puhtalt mu omast kogemusest ja tähelepanekutest, mida oma laste puhul olen märganud. Ehk on abiks ka Sulle😊.
Oh, mis see üks komm ikka teeb, eks? Aga mõne lapse puhul teeb see üks komm väga palju. Mu 9a poja on paras maiasmokk ja hea meelega sööb kõik kommid, küpsised, krõpsud ära, kust aga kätte saab. Ja võib öelda, et sekunditega – pigem ikka minutitega 2-3 min pärast kommi söömist, muutub tema käitumine teistsuguseks. Ta jookseb, hüppab, itsitab ja lollitab, niheleb kui peab istuma paigal või kui autos veel olema peab siis keerutab end toolil ja kiigub küljelt küljele ning segab kõrvalistujaid. On tuttav olukord?
Sellest lähtuvalt hakkasin lugema maiustuste pakendiinfosid, mis ta nahka pani ja avastasin, et maiused, kus on sees glükoosi-fruktoosisiirup teevad temast sellise „hullukese“.
Pärast kommide söömist tõuseb veresuhkru tase kiiresti ja see paneb keha nn häire seisundisse. Lapsed, kelle keha kontrollimine ei ole veel nii palju arenenud nagu täiskasvanutel, hakkavad jooksma, hüppama, ei suuda enam paigal püsida. Seda kõike selleks, et kõrget veresuhkrutaset ruttu alandada. Täiskasvanuna suudad ennast nii palju kontrollida, et ei hakka ringi tormama aga lapsed seda enamjaolt ei suuda.
Peale seda suurt liikumist tahab laps aga veel magusat juurde süüa. Lausa nõuab seda. Ehk siis see on märk, et nüüd suure rahmeldamisega on veresuhkrutase liiga madalaks läinud keha jaoks ja on vaja uut suhkrut sisse süüa, et kõik uuesti tasakaalu viia.
Minu jaoks tundub see juba nõiaringina. Sööme nüüd magusat juurde ja tõstame jälle veresuhkru kõrgeks ja siis jälle jookseme ja lollitame ning siis jälle sööme kommi jne.
Glükoosi-fruktoosisiirupi mõju lapsele?
Palju kasutatakse hoopis suhkru asemel glükoosi-fruktoosisiirup või on suhkur ja glükoosi-fruktoosisiirup mõlemad või fruktoosisiirup või glükoosisiirup? Mis on nende vahe ja mida see siirup teeb lapsele? Või kumb on parem, kas suhkur või glükoosi-fruktoosisiirup?
Isiklikult märkasin, et magusaine siirupi mõju magusates toitudes on kiirem kui lihtsalt tavalise suhkruga toodetud maiustel. Mu poja läks põhimõtteliselt kohe „hulluks“ kui oli ära söönud glükoosi-fruktoosisiirupit sisaldava maiuse. Miks siis nii?
Siinkohal jäin oma teadmistega veidi hätta ja küsisin Eesti Maaülikoolist doktorant Kristi Kerner’i käest lisa. Ja sain alljärgneva vastuse:
“Tervise seisukohast ei ole vahet, millist suhkrut tarbida, sest nende toitaineline koostis ja mõju meie organismile on üsna ühesugune. Me ei saa väita, et suhkur on halb ja tegemist on valge surmaga. Erütrotsüüdid vajavad elutegevuseks glükoosi, seega suhkur on oluline toiduaine.
Glükoosi-fruktoosisiirupit, mida USAs toodetakse enamasti maisist ja seda siirupit nimetatakse maisisiirupiks, kasutatakse enamasti odavama hinnaklassiga toodetes. Toote probleem on ka see, et see võib olla tehtud geneetiliselt muundatud maisist.
Uuringutes on välja toodud, et maisisiirup, eriti kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup võib negatiivselt mõjutada laste tervist – hüperaktiivsus, allergilised reaktsioonid (väsimus, nutt, ärritumine, närvilisus jne).
Nii liiga suures koguses suhkru kui ka kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupi tarbimisel on saadavate kalorite hulk suur, mis võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme – kaalutõus, diabeet jne.
Aga toitumises kehtib endiselt kuldreegel: pole olemas kahjulikke toiduaineid, kahjulikud on kogused J Eelistada võiks naturaalselt vähe töödeldud toiduaineid.
Täiendavat head lugemist leiab ka siit: https://www.farmi.ee/piima-blogi/suhkur-laktoos-ja-siirup-piimatoodetes/kui-ohtlik-on-ikkagi-glukoosi-fruktoosisiirup. ”
Sõltuvust tekitavad toiduained?
Veel on ohukohaks minu jaoks „sõltuvust tekitavad toiduained“. Seda võivad tekitada teadlaste sõnul suure suhkrute- ja rasvasisaldusega töödeldud toidud. Beebidele maitsevadki seetõttu „magusamad püreed“ nagu näiteks õuna- või pirnipüree rohkem kui brokoli- või lillkapsapüree. Siinkohal on aga väga oluline, et beebi toiduga harjutamine algaks nn “soolaste“ püreeampsudega. Ma ei mõtle siinkohal lisatud soolaga vaid ikka puhtaid köögiviljapüreesid. Esimeseks ampsuks on ideaalne näiteks suvikõrvitsa-, kõrvitsa või pastinaagipüree. Ka köögiviljad sisaldavad looduslikke suhkruid ja oma maitselt on ka need kergelt magusa mekiga.
Lisaks öeldakse ka, et sool tekitab sõltuvust, et kes on korra soolase maitse (toit, millele on lisatud soola) meki suhu saanud see jääbki soola tarbima või ilma soolata toit ei maitse enam sama hästi. Siit saab tõmmata pika paralleeli krõpsude ja laste kohta – pakk krõpse kaob kui võluväel, kuna krõpsud sisaldavad kõiki neid 3: rasva, soola ja suhkrut.
Mina isiklikult soovitan anda lastele rohkem mahedaid ja eestimaiseid köögi- ja puuvilju. Kasutada vähem õli/rasva toidu valmistamisel ning lisada vähem suhkrut ning soola toidu sisse. Alati saab ju juurde panna kui natuke mage jäi aga välja enam ei saa võtta.
Mida anda lastele näksida?
Suurematel lastel tasub vahepalaks näksida anda värskeid puu- ja köögivilju nn puuviljataldrikul. Mu oma 3 last armastavad sellist taldrikut, kuhu olen lõiganud suupärased/käepärased tükid puuviljadest õuna, pirni, banaani ja köögiviljadest porgandit, nuikapsast, kurki. Vahest on vaja lausa mitu korda järjest „puuviljataldrikut“ teha 😊.
Meie peres on populaarsed ka smuutid. Kui on suvine/sügisene aeg ja õues marju jagub, siis värsked marjad oma maitse järgi, 1-2 banaani, jahutatud piparmündi-nurmenuku teed (võib ka mõni muu tee olla) ja natuke keefiri/jogurtit/kaerakoort. 2-3 minutit tuleb vähemalt blenderis püreestada siis tuleb imehea ja kreemine smuuti. Tavaliselt pean ka oma 3 lapse jaoks tegema 2 kannutäit järjest 😊.
Ning kõige maitsvam on „suvine võlts jäätisekokteil“ – 1 pk BabyCooli õuna– või pirnipüree kuubikuid, 1 banaan (selle võib ka ära jätta), natuke keefiri/piima/kaerakoort, maitse järgi mett. Blenderis jälle 2-3 minutit ja valmis!
Beebitoidus suhkur ja maitseained?
Beebitoitu ei ole vaja lisada suhkruid, soola ega muid lisa- ja maitseaineid, kuna beebi maitsemeeled on alles arenemas ning ta tunneb maitseid palju tundlikumalt kui suuremad lapsed. Ka püree tekstuuril on suur tähtsus, mida rohkem erineva tekstuuriga püreed (vedelam, paksem, teralisem või siidisem) seda rohkem areneb beebi maitsemeel ning tõuseb teadlikkus toidu suhtes.
Hea oleks kui suudetakse vähemalt lapse aastaseks saamiseni vältida maitsestatud toitusid. Toidule võib lisada soovi korral hoopis ürte, õigest vanusest võid ja/või näiteks külmpressitud neitsi oliivõli.
Beebi jaoks on iga amps väga suur maitseelamus. Täpselt samamoodi nagu meil endal kui maitsed mõnda eksootilist puuvilja, mida pole kunagi varem proovinud. Mõni maitse on meeldiv, teine hoopis üllatav või kolmas tahab harjumist saada ja peale nn harjumist võib sellest saada uus lemmik.
Kui siiski on soov beebile „magustoitu“ pakkuda, sobivad selleks õiges eas ja kujul pakutavad puuviljapüreed, marjad ja puuviljad. Kuigi Eestis on väga populaarsed laias valikus jogurtid ja kohupiimakreemid, siis piimatoodete tutvustamisel jälgida, et tegemist oleks maitsestamata toodetega. Nii kohupiimale, jogurtile kui ka keefirile võib ise, kui aeg käes nendega tutvumiseks, taaskord lisada puuviljapüreesid, mis on lisamata suhkruta ehk naturaalsed. BabyCool valikutest sobivad hästi õuna-, õuna-mustika-, pirni- ja pirni-maasikapüree kuubikud selleks.
Retsepti ideid leiad :
https://babycool.ee/uudised/category/retseptid/
Miks on osad BabyCooli püreed vedelad?
BabyCooli püreekuubikutesse ei ole lisatud mitte midagi peale tooraine enda ja törtsu vee kui püree tekstuur jääb liiga paks. Näiteks lihadel. Samas ei tasu ära ehmatada kui püree on olemuselt hoopis vedelama poolne ja meenutab hoopis suppi. BabyCoolis me ei lisa suvikõrvitsa- või kõrvitsapüreele juurde vett, vaid hoopis kurname vedeliku välja pärast kuumutamist. Me ei aja taga täpselt ühe paksusega püreed, kuna toorained käituvad erinevalt nii püreestamisel kui ma külmutamisel. Vedelamaid püreesid (suvikõrvits, kõrvits) tasub kasutada lihapüreedega koos, mis on olemuselt hoopis paksemad.
Annika Vestel, BabyCool tegevjuht
Millega alustada beebile esimeste ampsude andmist ja kuidas:
