Beebide toitumine


Rinnapiimast lisatoiduni. Millal ja mida?

Esimesed pool aastat on parim toit lapsele kindlasti rinnapiim. Lisatoiduga võiks alustada seitsmendal elukuul. Siis muutub laps oluliselt aktiivsemaks ja rinnapiim ei kata enam tema päevast energiavajadust. Ennem alustada lisatoidu andmist ainult perearsti soovitusel kui rinnapiima andmine pole võimalik või ei piisa seda. Kui sa näed, et lapsel on toidu vastu juba suur huvi ja ta saadab sinu suutäisi söögi ajal, siis on küll juba õige hetk teha esimene püree lapsele soojaks ning hakata maitsma.

Soovitused lisatoiduga alustamiseks

Millal hakata lisatoitu andma?

Kui laps köögiviljaga harjunud, alles siis võib juurde anda puuvilja- ja marjapüreed (õun, pirn, mustikas, punane sõstar, vaarikas, pohl, ploom, kirss).

Ära karda anda lapsele laktoosi ja gluteeni sisaldavaid toite – jälgi lihtsalt peale andmist, kas tekivad mingid vaevused.

Esialgu tee püree vedelam, lisa vedeldamiseks kas keedetud vett või rinnapiima. Parem on köögivilja aurutada või keeta vähese vedelikuga. Ka puder tee vedel ja võid kasutada selleks alguses täisterajahu või helbeid. Võid ka jahvatada helbed väiksemaks või peenestada putru saumikseriga. Nii püreele kui ka pudrule lisa veidi rafineerimata taimeõli või võid, sest lapsel on vaja ka taimseid ja loomseid rasvu ja see tõstab ka toidu toiteväärtust. 11kuusele lapsele võib pudrule lisada ka lehmapiima. Nii või, õli kui ka liha lisatakse püreele vahetult enne lapsele  andmist.

Liha, maks, kala

Väikelaps peaks kindlasti sööma liha, sest saab sealt selliseid vajalikke aineid (näiteks valk, aminohapped, raud), mida taimetoidust piisavalt ei saa. Kindlasti tuleb jälgida, et liha oleks kvaliteetne ja värske. Alati eelista lapsele maheliha – see ei sisalda antibiootikumide ega taimekaitsevahendite jääke. Liha peaks olema noorlooma oma – eriti tähtis on see maksa puhul, sest maksas ladestuvad kõik mürgid. Noorel mahedalt vabapidamisel kasvanud loomal on maks kõige puhtam. Samas  sisaldab maks palju rauda, samuti B-vitamiine, D-vitamiini ning rohkelt A-vitamiini. A-vitamiini kõrge sisalduse tõttu ei ole soovitav seda süüa iga päev, vaid umbes lusikatäis nädalas.

Kala puhul kasuta püree tegemisel kohalikust kalakasvatusest või puhtast siseveekogust püütud kala. Läänemeri on liiga saastunud, seepärast ei sobi merest püütud kala. Imporditud jahutatud kala võib olla töödeldud säilitusainetega.

Loomset toitu anna iga päev vähemalt ühel toidukorral. Mõnel päeval nädalas asenda liha kas kala, maksa või munakollasega, sega need näiteks juurviljapüree hulka. Hiljem võid köögivilja-lihapüreele lisada ka peenemaks tehtud kruupi või toortatart. Vorstid ja muud töödeldud lihatooted pole lapsele sobiv toit.

Eelista kohalikku ja mahedat

Kuna esimene eluaasta on lapsele erakordselt kiire kasvu- ja arenguperiood, siis on väga tähtis, et toit oleks väga puhas, mitmekesine ning täisväärtuslik. Eelista kindlasti mahedalt kasvatatud ja kohalikku toorainet. Kohalik toit imendub paremini kui tuhandete kilomeetrite kauguselt toodud, sest see on pärit keskkonnast, millega meie keha on inimpõlvede jooksul harjunud. Lisaks on Eesti loodus võrreldes muu maailmaga väga puhas. Kui ise ei jõua kõiki püreesid valmistada, siis eelista kindlasti eestimaiseid tooteid.

Külmutamine on parim viis toidu säilitamiseks. Juur- ja puuvilju keldris hoides kaotavad nad oluliselt rohkem oma väärtusest kui sügavkülmas. Külmutatuna seisab toit kuni kaks aastat ja see annab võimaluse tarbida kohalikke aiasaadusi kogu aasta vältel. Kui püree külmutada kuubikutena, saab valida täpselt nii suure portsjoni, kui laps korraga ära sööb. Lisaks saab erinevaid külmutatud püreesid nii omavahel segada kui ka lisada teistele söökidele, et laps saaks oma päevase liha- või juurviljavajaduse kaetud. Näiteks võib lisada kõrvitsa- ja lambalihapüreed riisile või toortatrale – nii saad tükilise toidu lapsele, kel juba hambad suus on. Samuti võib lisada näiteks porgandikuubiku kas pastale või kodusele kastmele. Pirni- või õunapüreekuubik on suurepärane lisand hommikupudrule – see jahutab pudru maha ja on samas moosi eest.

Ära unusta, et lisatoidu andmisega pannakse alus lapse toitumisharjumustele ja lauakommetele. Laps harjub nii sööma näiteks juurvilju, lambaliha ja maksa, mida muidu väga ei tahaks. Lapsele peaks pakkuma üht toitu kuni isegi 20 korda – kui ta ka siis ei söö, siis see toit talle ilmselt ei maitse. Vanem kui aastane laps sööb juba kõiki põhilisi toiduaineid koos perega ühises lauas nii palju, kui tal isu on. Kui peeneks toit teha, sõltub ennekõike lapse individuaalsusest ja hammaste hulgast. Lisatoidu andmine ei tähenda imetamise lõpetamist, vaid osad söögikorrad vahetatakse veidike toekama toidu vastu välja. Jäta kindlasti söögikordadele sisse paaritunnised vahed, kui ei anna lapsele ei mahla ega snäkke. Nii sööb laps paremini ja see säästab ka hambaid. Kui laps on natuke vanem kui aastane, siis on täiesti loomulik, et tema toidukogused võivad muutuda väiksemaks ja ta ei ole nõus enam sööma kõiki toitusid- ei tasu muretseda, see ongi normaalne. Kõik lapsed on erinevad, seega vaata jooksvalt, kuidas sinu lapsele paremini sobib. Ning muidugi usalda oma sisetunnet – ema teab kõige paremini.

 

Kaia Sink

Kolme lapse ema ja BabyCooli asutaja